HßtŠkni- og ■ekkingari­na­ur

HßtŠkni- og ■ekkingari­na­ur

═ umrŠ­u um stˇri­ju er hugtakinu hßtŠknist÷rf oft flagga­ og vÝsa­ til ■ess a­ fˇlk notar flˇkin tŠki. Ůa­ er mikilvŠgt fyrir ═slendinga, sem eiga ekki mikinn e­a sterkan hßtŠknii­na­, a­ hugt÷k fari ekki ß flot.

HßtŠknistarf er ekki ath÷fn sem sty­st vi­ mj÷g flˇki­ tŠki. GSM sÝmi er mj÷g flˇki­ tŠki en ■a­ er ekki hßtŠknistarf a­ tala Ý sÝma e­a senda skilabo­. Sama gildir um bifrei­ar sem eru afar flˇknar en krefjast ekki mikillar sÚr■ekkingar e­a nřsk÷punar af bÝlstjˇrum sÝnum, jafnvel ■vert ß mˇti.

HßtŠknii­na­ur er ekki ß allra fŠri og er afrakstur ßratuga langskˇlanßms. Ůegar fyrirtŠki, sem kallar sig ═slenskur hßtŠknii­na­ur, stefnir a­ byggingu olÝuhreinsist÷­var mß segja a­ um vÝsvitandi blekkingu sÚ a­ rŠ­a. A­ ÷llum lÝkindum yr­i h÷nnun og smÝ­i verksmi­junnar ekki Ýslenskur hßtŠknii­na­ur og ekki samsetningin heldur. Starfsemin myndi ekki krefjast mikillar menntunar e­a sÚr■ekkingar. Ůannig eru a­eins fß st÷rf Ý hverju ßlveri e­a olÝuhreinsunarst÷­ sem geta talist raunveruleg hßtŠknist÷rf. Ůß er ekki veri­ a­ kasta rřr­ ß ■au st÷rf sem slÝk, a­eins a­ benda ß a­ notkun or­sins ber keim af ßrˇ­urstŠkni og st÷rf sem eru Ý e­li sÝnu afar einhŠf og vÚlrŠn Šttu ekki a­ falla undir ■etta hugtak.

HßtŠkni er tŠkni ■ar sem nř vÝsindaleg og verkfrŠ­ileg ■ekking er nřtt. Oft er ■ß veri­ a­ framlei­a alveg nřjar v÷rutegundir en stundum eru ■ekktar v÷rur framleiddar me­ nřjum efnum og a­fer­um. HßtŠknii­na­ur er sß geiri atvinnulÝfsins sem ■rˇar og jafnvel framlei­ir ■essar nřju v÷rur. Rannsˇknir og ■rˇun eru a­ jafna­i mj÷g stˇr hluti af starfsemi fyrirtŠkja Ý hßtŠknii­na­i. DŠmi um hßtŠknii­na­ er framlei­sla t÷lvuÝhluta og ■rˇun lyfja.

Mj÷g m÷rg fyrirtŠki nřta sÚr framlei­slu hßtŠknifyrirtŠkja Ý sinni eigin framlei­slu. DŠmi um slÝkt eru řmsir Ýhlutir Ý bÝlum svo sem střrit÷lvur margskonar og hr÷­unarnemar fyrir lÝknarbelgi. Allir hÚrlendis nřta hßtŠkni ß einn e­a annan hßtt. Gott dŠmi um hßtŠknib˙na­ sem er Ý daglegri notkun eru Ýhlutir Ý farsÝmum.

┴lframlei­sla er ekki hßtŠknii­na­ur. Framlei­slua­fer­in er kennd vi­ upphafsmenn sÝna; BandarÝkjamanninn Charles Martin Hall og Frakkann Paul HÚroult sem fundu hana upp Ý sitt hvoru lagi ßri­ 1886. A­fer­in hefur Ý grunninn ekkert breyst sÝ­an.

OlÝuhreinsun er ekki heldur hßtŠknii­na­ur. Framlei­slua­fer­in er hluteiming sem notu­ hefur veri­ um aldir. OlÝuv÷rur; bensÝn, dÝsilolÝa, smurolÝa o.s.frv. hafa veri­ framleiddar Ý stˇrum stÝl ˙r jar­olÝu sÝ­an snemma ß 20. ÷ld.

Ůekkingari­na­i hefur stundum veri­ rugla­ saman vi­ hßtŠknii­na­. Hugt÷kin eru skyld og segja mß a­ hßtŠknii­na­ur sÚ ■ekkingari­na­ur. Hugtaki­ ■ekkingari­na­ur er hins vegar vÝ­ara. Segja mß a­ ■a­ sÚ i­na­ur ■ar sem brˇ­urpartur vir­isaukans Ý framlei­slu fyrirtŠkisins er sÚrhŠf­ ■ekking. Besta dŠmi­ um ■ekkingarfyrirtŠki eru hugb˙na­arfyrirtŠki. SlÝk fyrirtŠki ■urfa ■ˇ ekki a­ vera hßtŠknifyrirtŠki ? nema ■au noti nřjar a­fer­ir og/e­a ■rˇi nřja ger­ hugb˙na­ar. Anna­ dŠmi um ■ekkingarfyrirtŠki eru rß­gjafa- og verkfrŠ­istofur.

Orkuframlei­sla og -dreifing er ekki ■ekkingari­na­ur (og ■a­an af sÝ­ur hßtŠknii­na­ur). Brˇ­urpartur vir­isauka framlei­slunnar, ■.e. orkan, er b˙inn til me­ a­keyptum tŠkjum (hverflum og raf÷lum). Ůess ber ■ˇ a­ geta a­ sÚrfrŠ­ingar orkufyrirtŠkja b˙a oft yfir sÚrhŠf­ri ■ekkingu. Flest orkufyrirtŠki kaupa a­ jafna­i ■jˇnustu og rß­gj÷f frß fyrirtŠkjum Ý ■ekkingari­na­i og b˙na­ frß hßtŠknifyrirtŠkjum. (A.S.M. og G.G.)


SvŠ­i

  • Facebook
  • Vimeo
  • Soundcloud
  • RSS